Unehäired on Eestis ja ka mujal järjest suurem probleem. Maailm on ärev ja inimesed samuti. Kuid mis on unehäirete taga? Suutmatus keskenduda või midagi sügavamat?
Meile avab oma loo kolmekümnendates aastates naisterahvas, kes tuli minu vastuvõtule esialgu lihtsalt ärevusega, soovides psühhoteraapia abil sellele lahendust leida.
Esimesel seansil tegelesime peresüsteemi korrastamise ja tasakaalu leidmisega elus. Oma suureks üllatuseks hakkas naine juba pärast esimest seanssi kogema muudatusi. Ta oli vabanenud justkui mingist nähtamatust koormast, tundis end kergelt ja vabalt. Üks asi siiski veel jäi– unekriis. Naine, kes oli terve elu kvaliteetse unega olnud, ei suutnud puhkuse saabudes enam õhtuti magama jääda. Ta polnud nädalaid normaalselt maganud ega saanud aru, mis toimub. Naine käis korduvalt unepsühholoogi juures. Selle tulemusena tekkis veelgi rohkem närvipinget ja kohustust. Unepsühholoog soovitas nimelt pidada päevikut oma õhtutest. Naist aga ajasid taolised asjad marru ja ta ei suutnud antud meetodi abil oma probleemile lahendust leida. Ta mõistis, et lihtsalt päeviku täitmise ja analüüsimisega vastuseni ei jõua, pigem tõukas see teda veel suuremasse tupikusse. Naine saabus uuesti minu vastuvõtule ja seekord analüüsisime koos unekriisi põhjuseid. Tugev ärevus oli naise sõnul ära kadunud, aga mingi teistsugune keha halvav tunne tulevat enne uinumist peale. See raskendabki magama jäämist. Sain aru, et selle tunde taga elab tegelikult hirm. Hirm mille ees, seda ei osanud esialgu öelda ei mina ega tema.
Selliseid hirme tavaline analüüs üldiselt ei paljasta, sest need võivad olla tekkinud ükskõik millisest olukorrast, teinekord üldsegi mitte väga traagilisest.
Juhatasin kliendi hüpnoosi ja pärast 15 minutit rännakut oli ta jõudnud oma sisemaailma avarustesse. Palusin tal leida üles uinumist takistav põhjus. Antud palvet tuli mul esitada kolm korda ja jõuliselt, sest alguses ei soovinud alateadvus vastavat infot nähtavale tuua. Lõpuks hakkas naine tunnetama ja nägema ühte konkreetset olukorda oma lapsepõlvest: hetk magama jäämisel, kui isa läheb tema juurest ära. Lapsel tekkis üksindustunne ja see hirmutas. Tol hetkel lapsena salvestas naine endale alateadvusse üksijäetuse tunde. Emotsiooni, mis ei lasknud tal täiskasvanuna magama jääda. Ta kartis.
Muutsime pildi naise peas ümber, mille tulemusena koges ta meeletut kergendust. Sügav ohe väljahingamisel andis tunnistust intensiivse energia vabanemisest kehas. Võtsime hüpnoosi abil kliendi sisemaailmast välja veel erinevaid tundeid ning seejärel viisin ta tulevikku vaatama. Kas ta on ikka 100% muudatuse teinud? Naine nägi kuu aega hilisemat hetke ja seda, et tunneb magama jäädes end suurepäraselt.
Tundsin, et minu töö on tehtud. Tõin kliendi hüpnoosist välja. Taas tavateadvuse juurde jõudes tegi naine väga suured silmad, kui hakkas teadliku mõistusega aru saama, milline absurdne alateadlik hirm tema und takistanud oli.
Unetuse taga võib olla väga erinev põhjus ja kindlasti ei saa iga unetust ühtemoodi käsitleda. Kellel on alateadlik hirm, kellel ülemõtlemine, kes ei suuda emotsioone vabastada… Enne unerohtude võtmist soovitan kindlasti käia psühhoteraapias. Just sealt võib tulla sinu jaoks kiirem ja rahuldust pakkuvam lahendus.