Minu vastuvõtul käib üldiselt valdavalt selline inimene, kes usub, et on midagi rohkemat olemas, kui tavasilm näeb. On mingi sisemus, mingi sisetunne, mingi energia, mis mõjutab. Kuid meie seas liigub üsna palju neid inimesi, kes mitte midagi ei usu ja on üdini skeptilised. Järgnev teraapia oli täpselt just sellise inimesega. Vaatame, kuidas temaga läks…
Mulle kirjutas mõned nädalad tagasi üks naine, kes kurtis, et ta mees on alkoholiga juba kimpus aastaid. Mees iseendale tunnistas, et on probleem, aga lahendust ei ole kellegi juurest tulnud. Naine küsis: ,,Kas ma võin ta teie juurde saata?”
Ma ütlesin, kui mees ise soovib tulla, siis võtan hea meelega esimesel võimalusel ta vastu.
Ja nüüd oli see päev käes, kui ta tuli. Klient (nimetame ta Marguseks) oli hästi viisakas ja väljapeetud.
Esialgu ei oskaks öeldagi midagi tema varjupoole kohta, kuna välimusest seda välja lugeda ei saaks.
Alustasin temaga vestlust arusaamaks, mis on üldse need piirid, millest ma rääkida tohiks (kuna tegemist on skeptikuga, siis peab väga täpselt jälgima mida räägid). Kui sa hakkad talle kohe tunnetest ,energiatest või millest iganes rääkima, siis ehmatab vaene klient ära ja siis on juba oluliselt raskem ,,jääd sulatada“.
Ma küsisin Marguselt: ,,Mis teda täna on minu juurde toonud?”
Margus lausus: ,,Naine ütles, et hüpnoosi abil võin ma alkoholismist lahti saada!”
Ma ütlesin, et kui hästi läheb, võime tõesti alkoholismi seljataha jätta, aga enne tahaks ma väga teada, kuidas ta alkoholi küüsi sattus.
Margus oli üsna kidakeelne ning nõjatus sellele, et alkoholism on haigus ja seda on vaja muuta.
Ma esitasin Margusele küsimuse: ,,Mis sa arvad, mis tunded sinu sees on, mis alkoholi nõuavad?”
Margus ei osanud esimese hooga midagi öelda. Pisut järele mõeldes hakkas ta korraga meenutama, kuidas ta ennast on tundnud iga kord, kui ta on alkoholi järgi käe haaranud.
Margus muutus ühel hetkel kurvaks ja pisut õnnetuks. Mask oli langenud ja Margus tunnistas nüüd endale oma probleemi allikat.
Marguse lapsepõlv oli imetore. Olid hoolitsevad vanemad ja midagi traagilist ei juhtunud, aga ühel hetkel leidis Margus täisksvanuks saades oma esimese suure armastuse. Nad kolisid Norra kuna Margus oli seal alustamas oma ettevõtet. Neil sündis mõne aasta pärast üks väike poisipõnn ja kõik oli justkui hästi.
Ühel reedesel päeval pöördus naine Marguse poole ja teatas, et ta pole Norra eluga ära harjunud ning soovib kodumaale naasta.
Naine läks ja nii läks ka suhe (lühidalt öeldes) tagasi kodumaale. Margus jäi Norra. Mõned kuud hiljem hakkas Margus sõpradelt saama tögamisi lapse osas. Sõbrad pidevalt ütlesid Margusele: ,,Mis sa arvad, et see laps on sinu oma?”
Margus muutus pärast pidevaid tögamisi mõtlikuks ja otsustas (nüüdseks eksnaiselt) küsida, et kas laps on ikka tema oma.
Eksnaine oli ehmatanud telefoni otsas, kui seda küsimust kuulis ja kinnitas tema isadust.
Mõned päevad hiljem siiski eksnaine helistas ja tunnistas üles, et oli lapse teinud ühe treeneriga, kellega ta tänseks koos elab.
Margus langes aastaks ajaks masendusse ja kaineid päevi oli seal vähe. Margus suutis lõpuks sõprade abiga küll ennast kokku võtta ja ta suutis ka nädala sees joomise maha jätta, kuid tundeid ta endast välja ei saanud ning hakkas neid endiselt vabadel hetkedel alkoholiga alla suruma (lõpuks juba alateadlikult). Ta õppis edukalt tänu alkoholile oma tundeid ja sisemist ängi varjama enda eest.
Margusest sai tänu sellele olukorrale alkohoolik, kuna ta ei suutnud muud moodi oma sisemist ängi vaigistada.
Kui ma Marguse hüpnoosi viisin, siis hakkas sealt üles tulema tundeid: viha, kurbust, hirme, pettumust, süütunnet jne.
Margus suutis vaatamata oma skeptilisele meelele kõike hüpnoosis olles näha ja tegutseda. Me lasime tema minevikust sellisel kujul lahti nagu see oli olnud ning võtsime tema seest välja ka tunded, mida ta täna enam enda sees kandma ei pidanud. Kuna alkohol on nii pikalt tema elus olnud, siis panin tema alateadvusesse ka programmi, mis edaspidi suunab alkoholi asemel jooma teda puhast vett igakord, kui tuleb tuju haarata pudeli järgi.
See võib tunduda üsna kergena, aga tegelikult inimene teeb hüpnoosis olles oma alateadvusega tohutu töö ära ja tihti on raske sõnadesse panna kogu seda protsessi, mis hüpnoosis olles toimub. Seda peab ise kogema, et selllest täpsemalt aru saada.
Margust hüpnoosist välja tuues oli ta nagu uus inimene. Ta ei uskunud, mida oli näinud ja teinud hüpnoosis olles. Ta sai tagasi hingerahu ja lubas edaspidi oma mõtete ja tunnetega ka tööd edasi teha, kuna ,,tööriistad” olid tal nüüd olemas, kuidas nende tunnete ja mõtetega tegeleda.
Mul on hea meel Marguse initsiatiivi üle võtta iseendale vastutus kogu protsessi eest, kuna mina lihtsalt näitasin talle kätte tee, kuidas iseenda sügavamate kihtideni jõuda.
Marguse lugu otsustasin jagada just seepärast, et inimesed ei mõista, mis on tihti alkoholismi, suitsetamise või ülesöömise taga. Need on tunded, mida ma üritame tegevusi tehes varjata. Teinekord on tulnud need tunded juba esivanematelt, aga tihti sinu enda elust.
Julgustan iseendale otsa vaatama ja küsima, mida ma päriselt tunnen, kui haaran alkoholi, suitsu või toidu järgi. Võta 15 minutit ja lihtsalt tunneta iseennast. Sa võid veel imestada…