Blogi

Narkomaan, kes leidis väljapääsu!

On järjekordne päev lõppemas ja minu uksest astub sisse viimane klient. Ma teadsin ette, mis probleemiga inimene minu juurde tuleb, aga ei midagi täpsemat. Ma olen alati enne protsessi algust küsinud kliendilt, kas ta lubab mul oma lugu salvestada ja hiljem teistele näitena tuua või temast üldistatult kirjutada. Ta oli nõus, et tema lugu jagatakse ning lisas, et loodab, et mõnda inimest ehk aitab tema lugu.

Ma palusin võtta tal istet alustuseks mõnusas puhketoolis ning palusin rääkida tal lihtsalt oma sõnadega, mis teda täna minu juurde tõi.

Vahel on kummaline, et inimeselt seda küsides ei oska nad tükk aega sellele vastata või siis hakkavad välja mõtlema asju, et mitte iseendale otsa vaadata ning ausalt tunnistada- seis on kehv!

Ka selle kliendi puhul pidin ma palju lisaküsimusi esitama, et inimene ennast avaks ja räägiks oma probleemist avatult. Hästi oluline on teraapiasse tulles eelkõige ausus iseenda vastu.

Selle kliendi suureks mureks oli narkootikumid, mida ta oli tarvitanud juba üle 10-ne aasta. Ja mitte mingid kerged ained, vaid ikka need, mida veeni otse süstitakse. Klient arvas, et kui ta elu selliselt jätkub, siis äkki ta sureb ära, mis ei oleks ebatõenäoline.

Lõpuks, kui klient oli tunnetanud usaldust minu kui terapeudi suhtes, hakkas ta rääkima, miks ta minu juurde tuli. Nimelt aastaid tagasi, kui ta oli narkootikumidega pahuksis, siis kriminaalhooldaja oli talle teinud samuti hüpnoosi ning ta oli aastaid pärast seda olnud narkootikumidest vaba. Ehk ta teadis, kui võimas relv selle sõltuvuse vastu võib hüpnoos olla.

Kuna klient oli uuesti libastunud ja „nõela otsa” sattunud, siis kartis olukorra üle kontrolli kaotada. Ta teadis, et kannatavad nii peresuhted, tööalane tegevus, kui ka argipäev. Kliendile tuli aastatetagune kriminaalhooldaja uuesti meelde ja hakkas otsima võimalusi, kus Tartus hüpnoteraapiat pakutakse.

Sellist julget sammu ei näe ma igapäev. Tihti veetakse pereliikme poolt inimene vastuvõtule, kuigi inimesel endal pole absoluutselt huvi midagi enda sees lahendada.

Kuna selle kliendi puhul oli asi teistmoodi, siis huvitusin ma väga tema loost sügavuti. Palusin kliendil teha mulle ülevaade lapsepõlvest, et aru saada, miks inimene sellisele teele on sattunud. Siinkohal ma olen teinud huvitava avastuse, mida nüüd hiljem ka läbi kontsellatsiooni ja erineva kirjanduse olen avastanud. Enamus narkomaanidel on probleeme lapsepõlves peresuhetes isaga. On väga tugevalt jäänud puudu turvatundest ja vanemlikust armastusest. Tihti inimene ei teadvusta seda endale või on nii sügavale enda sisse need tunded ära peitnud, et tavamõistusega neid kätte ei saagi.

Klient on õnneks hästi koostööle avatud ja läheb hüpnoosi minutitega. Pärast viite minutit lõõgastavat protsessi on ta täielikult iseenda teadvuste sügavuses. Ta näeb erievaid värve ja kujutisi ning tunneb ennast seejuures hästi.

Me läksime hüpnoosis olles temaga tagasi lapsepõlve, kus vaatasime, mis tunded tema sisse olid teatud perioodil jäänud. Klienti juhtis minu üllatuseks väga tugevalt sisetunne ning ta leidis oma probleemi põhjused üles väga kiiresti. Seejärel teadis juba ise, mida ta peab oma peas piltidena ümber muutma. Minu jaoks oli see hämmastav, kui täpne oli inimese sisetunne, kes iseendaga igapäevaselt ei tegele.

Pärast sisemise lapse korda tegemist ja piltide ümber muutmist vaatasime, mis tunded tema sees täna on, mida ta nii toidu, kui narkootikumidega toidab. Klient sai endale üllatuseks kätte viha tunde, süütunde ja armastuse puuduse. Ohh, mul on endal nii hea meel salamisi, et ta nii sügavalt protsessi kogeb ja tahab ise nii väga muutust teha. Saime need tunded temast välja ja positiivsed tunded asemele.

Lõpetuseks andsin tema alateadvusesse programmi, mis edaspidi aitab tal narkootikumidest eemal olla. Klient kirjutas mulle mitu päeva hiljem, et ta on nagu teine inimene. Ta oli jälle õnnelik, aga seekord ilma lisaaineteta.

Kodulehe tegemine - Vulpes Digital Vulpes Digital