Blogi

Igal abordil on tagajärg!

Meie jaoks on nii palju olulisi teemasid igapäevaselt, mis panevad meid unustama mineviku sündmusi. Üks suur osa väga paljude naiste ja osaliselt ka meeste elust on abort/raseduse katkemine. Neid naisi on sadu minu vastuvõtult läbi käinud ja kõigil neil on elus olnud sarnased probleemid, aga millised, küsid sa.

Igal inimesel on oma koht, nii ka temal…

Me elame süsteemses maailmas ja tahame või mitte, ka perekonnad toimivad täpselt samamoodi süsteemina. On vanavanemad, vanemad ja on lapsed. Kõigil oma kindel koht. Teatud elusündmuste tagajärjel meie koht kas unustatakse või tõrjutakse oma süsteemist justkui välja. Süsteemist võib näiteks tõrjuda inimest välja mitmel viisil. Ühe näitena tooksin olukorra, kus kellegi vanaisa on vangis ja perekond otsustab endamisi, et ta ei kuulu nende hulka, kuna on perekonna mõistes paha. Ta ei ole minu vanaisa, ta ei ole minu mees, ta ei ole minu isa. Võib-olla kõlab see sulle kuidagi tuttavalt, aga sama lugu on ka aborditud ja ära kukkunud lastega. Me ei mõtesta neid enda jaoks lastena, kuna nad ei näinud kunagi päevavalgust. Tegelikult ei ole vahet, kas inimene on surnud või elus, on ta paha või mitte. Meil kõigil on oma kindel koht, mida kiivalt vajame. Tihti emad unustavad teatud aja möödudes oma raseduse katkemised ja abordid, see on nende jaoks minevik, see on möödas. Oma töös naistega, kellel on sarnased olukorrad olnud, olen ma näinud, kuidas kaotatud laps mõjutab kogu inimese ülejäänud elu. Sealjuures ka meest, kes sellel hetkel naise kõrval on olnud.

Tagajärjed

Oletame, et sul on olnud elus üks abort ja mitu katkemist. Nüüd pärast pikka aega õnnestub sul jääda rasedaks ja ,,esimesele’’ lapsele ilmavalgust näidata. Sa räägid ja mõtled, et see on sinu esimene laps, aga tegelikult kas ikka on?

See laps ei saa enam kunagi esimene laps olla, kuna peresüsteemis on juba esimese lapse koha hõivanud aborditud laps ja teised kohad raseduse katkemised. Nüüd mõtesta, mitmes laps see tegelikult on. Süsteemis on kõigil kindel koht ja ei ole vahet, kas laps on kunagi sündinud või mitte. Selle tulemusena pannakse tihti lapsed surnud lapse energiasse elama. Need lapsed on tavaliselt väga haiged ja keegi nende haiguste põhjuseid välja tuua ei oska. Nad elavad 0 energias. Halvimal juhul lõppeb see lapse surmaga. Seda enam, kui on toimunud elus abrote rohkem, kui üks. Teine võimalus on, et sündinud lapsele ei antagi kohta, vaid surutakse süsteemis kuskile eemale. Seal tunneb see laps oma ema ja isa ükskõiksust tema suhtes ja omavahelised suhted on keerulised. Suureks saades hakkab laps paaniliselt ennast tõestama sooviga alateadlikult oma vanematele näidata: ,,Vaadake ma olen olemas, miks te ei näe mind!?’’

Lisaks kõigele tunneb see laps, kellel õnnestus päris elu saada, ka ennast süüdi nende teiste laste ees, kes elu võimalust ei saanud. Hingetasandil me oleme kõik seotud ja tunneme seotust isegi nendega, kes pole kunagi sündinud.

Emad seevastu ei suuda tähelepanu pöörata ei oma mehele ega lapsele, kuna nad alateadlikult leinavad ikka veel oma kaotatud lapsi. Sellega võib oma mõistuses rahu teha, aga tegelikult ei ole seda läbi leinanud. Soovitan nutta ja läbi elada iga lapse kaotus kohe, hiljem on seda tunduvalt raskem teha! Ema näeb ainult neid lapsi, kellel ei õnnestunud elu anda. Selle tulemusena tunneb ta süütunnet, kurbust, valu, aga tavamõistusega ta ei saa aru, mis toimub. Mehega lähevad samuti suhted sassi kuna naise kogu tähelepanu on mujal. Ta võib füüsilise kehana sind näha, aga tema hing ja süda tuksub neile lastele. Mehed ei mõista seda tavaliselt ja tunnevad end üksikuna. Sealt võivad edasi tekkida nii kõrvalsuhted, kui ka lahkuminekud. Lahkuminekud on tavaliselt selliste olukordade juures väga traagilised, kuna naine ise ka ei mõista, miks mees soovib lahkuda. Mees ei saa tavateadvusega probleemi põhjusest lihtsalt aru.

Siin tuleb mängu perekonna süsteemne paigutus, mille abil saab need pingekohad välja leida ja siis vaikselt samm haaval ära lahendada.

Lisaks annan ühe harjutuse, mida võid teha, kui sul on analoogne olukord kunagi olnud.

Harjutus(kaotatud ja elus lapsed):

1. Tuleta meelde, mitu aborti ja katkemist sul on elus olnud ning mõtesta oma laste järjekord õigesti.

2. Võta valged A4 paberid ja pane enda ette maha õiges järjekorras. Ka sündinud lapsed pane sinna.

3. Kujuta ette, et need valged paberid on sinu lapsed, kes said elu ja kes ei saanud.

4. Ütle kaotatud lastele: ,, Nii kahju, et ma ei suutnud Teile anda elu!” ,,Ma olen nii pikalt teid leinanud!” ,,Ma annan Teile koha oma südames!”

5. Ütle oma elus lastele: ,, Ma ei ole Teid pikalt näinud, ma nägin sinu vendi ja õdesid, kellele ma ei suutnud anda elu!” ,, Ma tundsin ennast süüdi!” ,, Ma annan Teile koha lapsena nende sündimata laste juures!” ,, Te olete kõik mulle väga kallid ja ma hoian Teid oma südames!”

Selliste vabastavate lausete tagajärjel võid sa panna väga suured protsessid tööle. Seda nimetatakse tegelikkusega leppimiseks ja sellega rahu tegemiseks.

Kui sul tekkis lisaküsimusi, siis kindlasti kirjuta mulle ants@hupnotisoorants.ee

PS: augustis on tulemas ka grupikoolitused/hüpnoosid, kus lahkame analoogseid teemasid ja on võimalik ka paljude muude teemadega ennast kurssi viia. Ürituse ja koolituse teemadega saad tutvuda siinhttps://www.facebook.com/events/1860680874018639/

Kodulehe tegemine - Vulpes Digital Vulpes Digital