Hüpnoteraapia

”Ärkvel olles on meil üks maailm, hüpnoosis aga miljoneid maailmu”

Mis on hüpnoteraapia?

Hüpnoosi on kasutatud juba mitmeid sajandeid inimese alateadliku meele mõjutamiseks. Paljud arvavad siiani, et tegemist on hämara nõidumisega ja inimese tahtevastase kontrollimisega, kuid teraapiline hüpnoos on kõike muud, kui kontrolliv. Ärkvel olles on meil üks maailm, magades aga miljoneid maailmu. See lause seletab hästi hüpnoosi olemust. Kliendil kutsutakse tema vabal tahtel esile kunstlik unetaoline seisund, mille kaudu avaneb tal tihtilugu võimalus liikuda ajas ja ruumis nii minevikku, kui ka tulevikku.

Hüpnoosi ilu seisneb selles, et inimese keha ei tee vahet, kas ta kujutab seda enda sees ette või juhtub kõik päriselt. Keha tunneb samasuguseid füüsilisi reaktsioone ka ettekujutuses ringi liikudes. Alateadvusel pole vahet, kas inimene teeb seda päriselt või alateadlikult ette kujutades.

Nii võib läbi hüpnoteraapia kaudu olla võimalik minevikutraumade vabastamine, sõltuvuste maha jätmine, enesekindluse suurendaemine, sporditulemuste parandamine, hirmude eemaldamine, suhetes korra loomine, armusuhetest üle saamine jne. See kõik juhtub kõigest lamades ja nautides samal ajal sügavat lõõgastust, mis oleks justkui terve sinu keha vallutanud.

Kuidas see toimib ?

Meie ajus on erinevad ajulainete sagedused, nagu alfa, beeta, deeta ja delta. Igapäevaselt viibime ärkvel olles enamasti beetalainetes, milles oleme kogu aeg väljast tulevate ohtude suhtes võitlusvalmis. Selle sageduse üks ülesandeid on sind ellu jätta. Sestap on selles keerulises igapäevases seisundis raske mingeid muutusi esile kutsuda. Muutusteks peame liikuma sügavamale. Sinna aga saame liikuda sügava juhendatud lõdvestuse kaudu, mille tulemusena läheme beetalainetest alfalainetesse, kus (erinevatele uuringutele toetudes) on aju muutustele 200 korda vastuvõtlikum. Alfas on inimene pisut aeglustunud ja seetõttu keskendunum ning võimeline pühendama oma mõtted vaid ühele asjale. Alfalainete sagedusel olemine on võrdne kogemusega, kus te olete telekat vaadates või pikalt autoga sõites end justkui ära kaotanud. Sõidu ajal on tähelepanu keskpunktis pika aja jooksul otse vaatamine. Sõites pööratakse kogu tähelepanu juhtimise elementidele, välised stiimulid mängivad vähem rolli. Alguses võib teil olla palju hirmu teid ümbritseva suhtes, näiteks autod ja jalakäijad. Pärast pikemat sõitmist suundub teie tähelepanu juba sellele, mis toimub otse teie ees. Seda võib nimetada alfaseisundiks või alfa „mitte tegelikult siin, mitte tegelikult sellest väljas” faasiks. Alfaseisundis ei häiri klienti enam välised stiimulid ning ta on alles siis võimeline vastu võtma hüpnoterapeudi harjumusi muutvaid sõnumeid. Oluline on märkida, et nagu ka maanteel autoga sõites saab hüpnoosis viibides iseseisvalt kõigele reageerida, näiteks kui mingid tegurid peaksid väliselt stimuleerima. Hüpnoteraapia kohta levinud eksiarvamus on see, et hüpnoosis inimesel puudub reaktsioonivõime ja seetõttu on hüpnoterapeudil tema üle justkui täielik kontroll. Alfaseisundis on klient alati juhiistmel: ta on täielikult reaktsiooni- ja otsustusvõimeline.

Mille vastu see aitab?

Hüpnoosi saab rakendada väga paljude murede korral. Kõige enam tegelen minevikumälestuste muutmisega, hirmudest ja sõltuvustest vabastamisega, depressiooniga ning ärevusega. Kasutan hüpnoosi ühe tööriistana paljudest. Ma ei usu klassikalise hüpnoosi lihtsasse programmeerimisse võlusse, kus inimene tuleb probleemiga ja lükkab kogu vastutuse terapeudile, öeldes: „Pane mulle kood peale!“ Ma ei oska ega soovi nii töötada. Kui me aga lisame teraapiasse kliendi vastutuse ja pereteraapia koos mina‑arengu teooriate käsitlusega, siis võib ühest hüpnoosiseansist olla rohkem kasu kui viiest klassikalisest programmeerimisseansist. Sisuliselt ei ole hüpnoosi võimekusel piire, piirid on meie enda mõistuses. Kui öeldakse, et inimene mõtleb end tihti ise haigeks, siis miks ei võiks ta hüpnoosiga oma alateadlikku meelt tervendada?

Alternatiiv psühholoogile

USAs ja Inglismaal kasutatakse palju psühholoogiale abiks alternatiivina hüpnoosi. Võimalusel pakutakse seda lausa haiglates, kuna hüpnoos on ikkagi tänaseks teaduslikult piisavalt uuritud ja tõestatud teraapiavorm. Hüpnoosiga saame kiirelt selgust tuua inimese elus toimuvate sündmuste osas, isegi kiiremini kui tavalise psühholoogilise vestlusega. Nõustun ka sellega, et kõigile ei sobigi hüpnoos ja mõni inimene vajabki lihtsalt vestlemist ja tuge pikemajaliselt. Hüpnoos on ikkagi üks sadadest teraapiavõimalustest ja ei ole võimalik väita, et see on kuidagi teistest parem. Samas on tulemused üsna kiired ja ka valutumad kui tavalise vestluse puhul.

Kellele ei tohi hüpnoosi teha?

Hüpnoos ei ole mõeldud skisofreenia all kannatavatele inimestele, epilepsiahaigetele ning raskete südameprobleemidega inimestele. Ma ei tee hüpnoosi ka psühhoosihoogude all kannatavatele inimestele. Viimastele saan pakkuda tavaseisundis läbielamisteraapiat. Hüpnoosi võib teha ka rasedatele, kuid liiga emotsionaalseid protsesse lapse huvides läbi ei viida.

Broneeri aeg siit

Kodulehe tegemine - Vulpes Digital Vulpes Digital